Kuidas mõjutavad mänguasjad lapse arengut?

Mänguasjad ja lapse areng

Mudilase tähtsaim töö on mängimine

Mänguasjad täidavad nii mõndagi tähtsat rolli lapse eluteel, olles mängu üks osa. Just mäng on juhtivaks tunnetustegevuseks 3 – 7-aastastel lastel, enne seda aga esemeline tegutsemine. See tähendab, et laps areneb eelkõige just nii asjatades.

Mänguasjad võimaldavad väikesel ümbritsevat maailma tundma õppida kõigi oma viie meele abil. Lelud loovad soodsad tingimused sotsialiseerumiseks ja kommunikatsiooniks nii täiskasvanute kui ka eakaaslastega. Mängides areneb ka kõne, sest tuleb kaasa rääkida, kuulata, kuuldust aru saada, küsimusi küsida. Seetõttu pakuvad lelud suhtlemiskogemust, uusi teadmisi ning kogemusi ümbritsevast maailmast. Mänguasjad on ka turvaelemendiks, mida alati kaasas kanda ning milleta isegi uinuda ei saa.

 

Mänguasjade valimine targalt

Lapsed vajavad erinevates arenguetappides erinevaid mänguasju. Arvestama peaks sellega, et mänguasi lapsele liiga ei teeks – väike lelu võib suhu sattuda, kõva esemega võib laps endale haiget teha, liiga suurt asja on raskem hoomata, rasket asja aga liigutada. 

Tähtis on ka, et mudilasel oleks mitmekesine valik mänguasju, mis võimaldab tal erineva suuruse, materjali ning esemega kokku puutuda. Arvestada tuleks ka lapse soovide ja huvidega, et talle ka meeldiks nende mänguasjadega toimetada. Siiski pole alati esmatähtis valida mänguasi, mis arendaks, vaid mänguasi, mis pakub muuhulgas ka rõõmu.

Lapsed vajavad mänguasju, mis võimaldavad olla neil loovad. Nooremad vajavad väiksemaid ja kergemaid asju, et neid tajuda. Suuremad aga tahavad juba ise tegutseda ning näha väljakutset. Seega liiga kerged ja liiga keerulised asjad jäetakse kõrvale. Oluline on eakohasus ja jõukohasus.

  • 1 – 3-aastastele sobivad lihtsamad ning suured, kuid kerged lelud. Väikelaps jälgib ja jäljendab.
  • 3 – 5-aastane eelistab koostegevusi. Tähtis on ka käeline tegevus.
  • 5 – 7-aastased lapsed mängivad palju koosmänge. Tekkima hakkab ka õpihuvi.

 

Mänguasjad ja lapse efektiivne areng

Lastel aitab areneda koos täiskasvanuga mängimine ning selle ajal suhtlemine, mille käigus laps õpib kõige paremini. Näiteks laieneb suhtluse käigus lapse sõnavara ja proovile pannakse korraldustest arusaamine. Niisiis on tähtis lisaks mänguasjale ka see, mida see väike rüblik mänguasjaga ette võtab ning mis sellega kaasneb.

Väga headeks mänguasjadeks, mis arendavad loovust ning esitavad väljakutse käelistele oskustele, on konstruktorid. Need panevad lapsed mõtlema ning tegutsema, võimaldades lapsel kasutada oma fantaasiavõimet ja teha iga kord omamoodi. Üks puuklots või legoklots võib olla osa kindlusest, raudteest, robotist või hoopis millestki muust. 

 

Mänguasja materjal

Plastmassist mänguasjad võivad olla kergemad purunema, mistõttu võivad ka olla lapse jaoks ohtlikud. Olemas on ka puidust mänguasjad. Puit on looduslik materjal – ta on elulähedasem, loodussõbralikum. Lisaks on puit vastupidavam, mis tähendab, et mänguasi pakub lapsele pikaajalisemat rõõmu ega tekita teravaid plastmassnurki, mis võivad lapsele haiget teha.

 

Adenseni puidust konstruktorid

Adenseni konstruktorid võimaldavad lapsel osa saada loomisprotsessist. Tal on võimalus lüüa kaasa ning vaadata, kuidas mitmest tükist saab üks tervik. Samuti tõstab isetegemine mänguasja väärtust lapse silmis. Lisaks saab laps oma sõna sekka öelda värvivalikul. Värvimine ise on käeline tegevus, mis kindlasti soodustab nii silma-käe koostööd kui ka stimuleerib kõnekeskuste tööd. Konstruktorile lisab väärtust puitmaterjal – puidu lõhn, tekstuur ning naturaalsus.